Dublin

Eilse päeva veetsin  Evaga Dublinis. Hommikul rongile jõudes olin üllatunud, kuna see oli inimesi paksult täis ja pidin terve tee seisma nagu paljud teised. Dublinis trammile saamine oli raske, trammipeatuses olid 4? relvavööga turvameest, kes jälgisid korda ning aitasid inimesi trammidesse mahutada nagu kilusid karpi, et uksed kinni läheksid. 

Sain Evaga kesklinnas kokku ja kuna enamus restorane avatakse alles 12:30-13.00, siis võtsime Starbucksis kohvi ning alles siis läksime sööma. Jook mille sealt tellisin oli vastik, maksis peaaegu 5 eurot ning pidin kolmveerand sellest ära viskama. Müüja küll lubas, et see on väga hea ja kui mulle ei meeldi saan uue joogi tasuta, kuid hiljem oli järjekord pikk ning ei hakanud sellepärast jooki tagasi viima. 

 Meist kumbki polnud varem Dublinis käinud (va esimene päev Iirimaal), seega käisime ringi väikese kaardiga. Mina siiski otsustasin, et lihtsam on inimestelt küsida...tundus, et kõik teavad kõike. Kokkuvõttes oli väga tore päev. Koju läksin õhtuse rongiga, kus samal ajal kui mina väsinult mossitasin pooled inimesed rongis hõiskasid, plaksutasid ning laulsid valjuhäälselt...ilmselt mingi mängu peale. See on siin nii tüüpiline, kuid ma pole veel pihta saanud...Samuti on kõik asjad väga, kuidas nüüd öeldagi, iiripärased? Isegi enamus kiirtoidurestoranides on laes Iirimaa lipud, nimesiltide taga ristikõis, mis on nende lucky charm ja seda sümbolit näeb siin PALJU. Neid lipuvärve näeb igalpool, samuti on enamus poodides olemas hunnikuga Iirimaa sümbolitega t-särke ja suveniire. Veidral kombel on see mulle meeldima hakanud. 

 Leidsin endale lemmiklõhna. See on nii hea, et tahaksin nutta. 

 Taking a picture of Eva taking a picture.. Aa, Eva on Tšehhist

 tissid 

Ma armastan Dublinit :(

19092015

Külastasin Iirimaal esimest korda juuksurisalongi ning jäin tulemusega rahule. Tegelikult ei tundu erinevus suur, mistõttu lisan ka pildi sellest, kuidas mu juuksed enne seda välja nägid. Soovisin juukseid pisut heledamaks muuta, seega otsustasin triibutamise kasuks. Muidugi oli ka juuksuris käimise kogemus positiivne, kuna juuksur oli meeldiv. Tegelikult on valdav osa iirlasi jutukad ja sõbralikud. Tänaval on viisakas möödujaid teretada ning kui Kylaga näiteks mänguväljakule lähme, siis leiavad tihti aset väikesed vestlused teiste laste või lastevanematega. Bridget ütles, et kui inimene sulle tänaval tere ei ütle, siis ilmselt pole ta päriselt iirlane. Vot. 

*

Homme hommikul sõidame rongiga Portlaoise, et kinos multikaid vaadata. Pühapäeval  sõidame Evaga Dublinisse! Algul oli plaanis Newbridge'i minna, kuid kuna ta ei saanud autot, siis tegime plaane veidi ümber ja veedame pühapäeva pealinnas. 

*

Lõpetasin äsja oma igaõhtuse rutiini, mille hulka kuulub fliispleedi sees meega kummelitee joomine ning travel inspiration/life inspiration videode/piltide või telekast Sõprade vaatamine ning kirjutan nüüd Jaagup Kreemi väga mõnusalt eesti keelse laulu saatel seda postitust. Eesti keelt on vahel hea kuulata ning sedaviisi on kodune ka. Youtube'i videode vaatamine on olnud mu harjumuseks juba pikemat aega, ka travel/life inspiration teemaliste videode ja piltide vaatamine on mu veidraks harjumuseks juba mõnda aega. Osad videod on väga südamelähedased ning võin väita, et olen neid peaaegu 100 korda vaadanud, kuna need on andnud mulle elus palju motivatsiooni/inspiratsiooni erinevates valdkondades ning ka siis, kui olen omadega puntras olnud. 

Sellisel kellajal Kylaga üksinda kodus olemine tuleb mulle hetkel kasuks, kuna ilmselt Bridget vaataks mind väga segaduses pilguga, kui ma telekast Tõnis Mäge kuulama hakkaksin. 

Pean siin viibimise suurimaks plussiks just seda, et lisaks reisimisele ja toredatele tutvustele, mis mind kindlasti edaspidi pikalt mõjutavad, on mul aega iseendale. Ja julgen väita, et seda on ikka tunduvalt rohkem kui eelneval aastal 185 tundi kuus töötades ning selle kõrvalt sõprade ja hobidega tegelemise kõrvalt alles jäi. Väga oluline on leida päevas piisavalt aega, et tegeleda millegi väikesega, mis on ainult sulle oluline ning energiat annab ning olla veidi eemal nutitelefonist/televiisorist. 

Tahaksin tegelikult hoopis tänaga kõiki neid, kellega mul vaatamata kaugusele on õnnestunud siiamaani edukalt lähedast suhet hoida ning kes on mulle igati olemas olnud, kui seda mõnel väikesel viisil vaja on olnud. Üllatusena on tulnud see, et inimesed kellelt ma seda ehk üldse päris nii palju ei oodanud on minu jaoks rohkem olemas, kui need, kellelt seda ehk ootasin. 

Esmaspäevast/teisipäevast kuni neljapäevani pean majas üksinda olema, mis on minu jaoks pigem negatiivne. Pärast seda, kui aasta aega põhimõtteliselt üksinda majas elasin, ei teki tahtmist seda lähiajal korrata..ega ka kaugemas tulevikus. Kuid Kyla peab minema haiglasse, kuna talle on vaja teha pisike operatsioon...ehk siis ta puusadest võetakse pisikesed plaadid välja, mis sinna kunagi pandi. Lohutan ennast mõttega, et ta lõbustab mind siis, kui tagasi tuleb. 

13092015

Tegin endale instagrami kasutaja, www.instagram.com/janekunnapuu

Kuna mu arvuti keeldub enamasti töötamast, siis ei saa tihedaid blogipostitusi lubada. 

Eile sõitsin Portlaoise'i, sain Georgiaga kokku, käisime kohvi joomas ja shoppamas. Hetkel on mul sõpradeks teised au pairid, ehk siis mul on tuttavaid Itaaliast, Kreekast, Hispaaniast... ning ise elan põhimõtteliselt Aafrika perekonnas,  mistõttu ka palju tuttavad jms on Aafrikast. Kogen siin küllaltki palju erinevaid kultuure ja tihti saan ka toidu näol palju uusi asju proovida. Hiljem sõitsime Bridgeti ja Kylaga Waterfordi. Waterford on ilus... läksime ta tuttavate juurde. Alguses ta jättis mu linna, et saaksin ringi jalutada, shopata ja pilte teha.  

Üleeile käisime Tullamore's, ei mäletagi täpselt, mis me seal tegime. Käisime poodides ja vaatasime ringi.

Nii me siin rahulikult elame,..kui esimestel päevadel olin kõigest vaimustuses ja oleksin võinud iga tund uue blogiposituse valmis vorpida, siis nüüdseks olen hakanud harjuma. Igapäevasel inglise keelt rääkida tundub tavaline ja selleski pole midagi imeliku, kui istun kellegi kodus ja ümber minu on erineva nahavärviga lapsed. Nii palju väikesi erinevusi on, üks õhtu näiteks istusime ja sõime mingit Aafrika salsat, mis näeb välja nagu valge mannapuder kastmega... Mina seal pusin rahulikult noa ja kahvliga kui avastan, et teised ümber minu söövad kätega. 

Muidu olen siin õnnelik. Tean küll, et see on alles teine nädal ja ehk on seda veel vara öelda. 

Ootame pikisilmi oktoobri lõppu, kuna 29.nda hommikul lendame Londonisse!

 Ühesugused saapad

 Enda arust olen piisavalt lahe oma väikese wannabe minuga, kes üritab võimalikult minumoodi olla, ehk siis vahel lähme välja samasuguse huulepulga ja matchivate saabastega ;D

Nad lõikavad siin mägesid nagu meie lõikame metsasid

08092015

"The meaning of life is just to be alive. It is so plain and so obvious and so simple. And yet everybody rushes around in a great panic as if it were necessary to achieve something beyond themselves."