Hei! Õues paistab päike ja on 18 kraadi sooja, käisin just kõnekaardile raha laadimas ja tegin linnas väikese jalutuskäigu. Ilm on nii mõnus, särgiga hakkas palav ja igal pool puudel on juba värvilised lehed.
Millegipärast oli mul enne siia tulekut arvamus, et Iirimaa on külm ja kallis riik, kus koguaeg sajab. Minu arust sajab siin vähem kui Eestis... Ja ka hinnad on samad või odavamad.
Jalutuskäigud tõstavad alati tuju, seega alati kui tekib koduigatsus või lihtsalt pole tuju, siis teen õues väikese jalutuskäigu. Linn on väga armas ning inimesed naeratavad ja teretavad, mis tõstab alati tuju.
Saan viimasel ajal väga palju küsimusi selle kohta, mis ma siin vabal ajal teen. Vabal ajal üritan piirata telefoni ja interneti kasutamist, käia jalutamas, teha trenni, lugeda raamatuid, veeta aega oma "mänguperekonnaga" ning kõige huvitavam osa on muidugi ringi reisimine ja teistega suhtlemine. Laupäeval saan Portlaoises May'ga kokku ning hiljem ilmselt Georgiaga. May läheb samal päeval tagasi Itaaliasse, kuid soovib tagasi tulla. Loodan, et ta leiab Dublinisse toreda pere ja tuleb varsti tagasi. Pühapäeval võtab Eva mu peale ja sõidame Slieve bloom mountains kanti pisut ringi uudistama. Lisan siia lingi, et tekiks ettekujutus:
Väga tore, et siin on ka teisi au paire, kellega on tore koos reisida/ringi sõita.
Teisipäeval käisin... kuidas on eesti keeles post office? Mõtlesin sellele 5 minutit, aga välja ei mõelnud. Igatahes selles kohas, kus pakke/kirju saab saata, kuna mul oli vaja üht-teist Eesti saata ja kuigi telefoni nr'it ei pea sinna lisama, siis tahtsin seda ikkagi teha, kuid avastasin, et mul pole ju mitte kellegi telefoni numbrit! Mul pole isegi Eriku numbrit :') Ainult Iirimaa inimeste omad.
Üritan lähiajal ka linnadest rohkem pilte teha...ja võib olla veidi ka kirjutada. Vähemalt ajutisest kodulinnast ning Portlaoisest. Lihtsalt maru tüütu on tänaval pilte teha ja turisti mängida, selle asemel, et lihtsalt nautida. Nagunii ma seda kõike tegelikult jäädvustada ei saa. Oleks tore, kui keegi mulle külla tuleks... hetkel panustan Erikule või Rainerile.
Esmaspäeval kui Portlaoises käisin jäin peaaegu ilma oma telefonist, pangakaardist ja ID-kaardist. Suures rahvast täis riidepoes panin endale teadvustamata keset poodi telefoni kuhugi riiete letti, kuna mul oli liiga palju asju käes ja jätsin selle sinna. Keset poodi! Ilmselgelt ei teinud mu keha ja pea koostööd, kuid õnneks mõne minuti pärast hakkasin kotist telefoni otsima ja sain aru, mis oli juhutnud. Pole vist ammu niiviisi ehmatanud, hakkasin siis kohe mööda poodi telefoni otsima ja leidsin selle väga märgatavalt kohalt! Uskumatu, et keegi seda ära ei võtnud ja et ma kohe avastasin. Ausalt öeldes oleks telefonist küllaltki ükskõik selle kõrval, et telefonitaskus oli ID-kaart ja passi mul kahjuks üldse pole. Oleks olnud päris huvitav siin võõras riigis hakata seda taotlema...Poleks saanud Londonisse lennata ega isegi koju tagasi :')) Väga veider, et see üldse juhtus, sest tavaliselt hoian enda telefoni ja käekoti alati hästi enda ligi, sest kardan taskuvargaid.
No comments:
Post a Comment